Kes pole Prahas käinud...

...sellele mõned pildid ka Prahast.







Praha on isegi vihmaga täpselt sama mõnus ja kodune nagu senini. Ükskord ma sinna vist ikka kolin...

Ja kui enne, Eestist minnes, oli kõik odav ja hea, siis nüüd, olles vahepeal olnud Pariisis, ajavad hinnad suisa naerma.

Kesklinna pubis saab õlle endiselt ca 20 eeguga. Hm...õllekõhust hoidumiseks peaks vist ikka piirduma vaid külaskäikudega Prahasse...



Arvestades segaseid aegu kõikide riikide majandustes ja fakti, et ma polnud Prahasse kingi ostma jõudnud juba 2 aastat, oli mul teatavaid kahtlusi selles osas, kas Praha on endiselt kinga-wonderand.

Aga JAA!!! Ma parem ei ütle, mitu paari kingi ma endale ostsin ja kui vähe raha ma sellele kulutasin :). Kõik on lihtsalt nii odav, et ilma ostmata on võimatu lahkuda isegi, kui oled väga vaene.

Piltidel: 1) Jumalaema kirik Praha raeplatsis; 2) Václavi väljak - Praha kaubanduse keskpunkt. Taga keskel näha rahvusmuuseum; 3) Vaade Karli sillalt kuningalossile; 4) Praha raekoda...või mis sellest järele on jäänud

Wieliczka - 9 korrust soola

Kui järjestada vaatamisväärsused (mitte riigid!), mida Euroopas olen tahtnud näha, siis Wieliczka oli viimased paar aastat topis esikohal. Nüüd on see siis nähtud.

Katsuge ette kujutada: soolakaevandus, millel on 9 korrust (turistid näevad neist vaid kolme), sügavust maa sisse rohkem kui 350m ja käike ca 200km jagu. Lihtsalt et kujtlusvõime natuke paremini tööle hakkaks, siis alustuseks pidime ronima 400-astmelisest puutrepist (natuke üle 50 mademe), et jõuda kõige pindmisee korrusele! Ja meie kahetunnine ringkäik kattis kaevandusest ca 2%. Väidetavalt olevat selle koha peal kunagi ookean olnud ja sealt ka siis need tohutud soolavarud.

Kõik kujud, mis ka siin piltidel näha, seinakaunistused jne jne olid iseenesest mõista tehtud soolast. Treppidel ja toestuseks on kasutatud palke, kuna sool säilitab neid nii hästi, et suhteliselt hiljuti pandud palgid on juba praktiliselt kiviks muutunud. Ja muidugi juba jälle soolaga kattunud.
Eelnev kujutluspilt erines tegelikkusest peamiselt ühe asja poolest: eeldasin, et kaevanduses on kõik valge, aga tegelikult olid enamik seinu jms pigem tumehalli värvusega. Nojah, no brain, no pain - loogiline ju ka, kuna tegemist on ikkagi loodusliku soolaga, mis sisaldab igasugu muud saasta ka. Pildil on näha väike poola tsikk, kes igas peatuses seinu limpsis. Võtsin hiljem õppust ja proovisin ka...
Kaevanduses on kokku 3 kabelit/kirikut. Neist üks, mille pilt siin ka näha on, pidavat olema suurim allmaa kirik. Jällegi üleni soolast tehtud.


Ja lõpetuseks tõestus sellest, et ka mina seinu lakkusin. Maitse oli päris soolane :), samas oluliselt mahedam, kui seda on tavalisel soolal.

Krakow

Olen alati promonud Poolat kui ühte igavesti lahedat paika, mida külastada. Promon veel. Ma tean, et need, kes on tuttavad läbi-bussiakna-poolaga, vaidlevad mulle suure tõenäosusega vastu. Aga üllatus üllatus - need inimesed ei olegi midagi näinud. Kahjuks jääb enamik toredaid kohti küll transiitteede lähedusse, kuid siiski nägemisulatusest välja. Erandiks on Varssavi, aga ka sealt läheb enamik inimesi ringi... Rumalad.

Krakow on üks nendest äärmiselt mõnusatest kohtadest, kus oma aega veeta. Suur ja meeldiv vanalinn loob esimesest hetkest väga muheda õhkkonna. Eriti suvel, kui töötavad ka kõik tänavakohvikud. Ja nendeks on seal palju ruumi. Eriti raeplatsis, mis muide on oma 200x200m mõõtmetelt Euroopa suurim. Ah, ja ööbimist on võimalik väga odavalt saada - maksime oma 3-se toa eest kokku 24 Eurot ja see asus otse vanalinna servas. Isegi auto sai treppi parkida.

Kellel on aga julgust ja huvi mööda Poolat üks tripp ette võtta, siis andke teada - nõustan meeleldi. Koos nüüd selle viimase korraga võin küll öelda, et olen suuremat osa ja põnevamaid kohti Poolast näinud. Piltidel: ülal: raeplatsi kellatorn, all: loss Wisla jõe taustal

Kõigi teede lõpp...

Alljärgnevad pildid on paigast, mida olen ammu tahtnud külastada. Nüüd seda ka tegin. Palju ei tahaks kommenteerida, pildid räägivad ilmselt ka ise enda eest.









Kui kõigeks muuks on sügis halb aeg, siis oktoobri lõpp on selle paiga külastamiseks küll ideaalne. Turiste on väga vähe ja päike ei sillerda okastraadilt vastu. Kogu koonduslaager jõuab vaatajani kogu oma sünguses.
Ei piltide ega kirjeldustega ei ole võimalik edasi anda ei seda, kui tohutu ala see kõik hõlmas, ega seda, mida need inimesed seal läbi pidid tegema. Kas te kujutate ette gaasikambrit, mis mahutas korraga 2000 inimest????

Tartu-Poola

Henrikul oli õigus...sellisel pimedal ajal oleks roadtrippi üksi päris julm (loe: nüri) teha...

Baltikumist läbi sõites tekkis kummaline tunne. Sõites vana tuttavat teed, mis mind viimased 3 aastat tihti komandeeringutesse on viinud...sõites nüüd edasi Poola ja mujale, tekkis tõesti tunne, et sõidan välja/minema oma viimastel aastatel elatud elust ja jätan selle kõik selja taha. Ei mingeid Baltikumi komandeeringuid enam. Kahju...Vilnius on ju tegelikult väga lahe koht...

x x x

Giidinduse ajast olin juba peaaegu unustanud Poola haige liikluse ja kümnete kilomeetrite pikkused ummikud. Esimesel päeval õnnestus osaleda neist kahes. Sellest pääsemiseks sai ära kasutatud ikka eriti suvalised lehmarajad - kuhu rekka ees, sinna meie järel...küllap teavad, kuhu lähevad. Vast on kohalikud.... Vastasel juhul oleks me ilmselt veetnud öö ühes neist, sest 30min jooksul ei toimunud meetritki liikumist ja ummik oli nii kaugele, kui silm seletas. Nad ikka kohe oskavad seal liiklust korraldada.

Mnjah...pika arutelu tulemusena sai otsustatud, et kass jääb sel korral siiski Eestisse, kuna ilmselt eesseisev roadtripp oleks tema jaoks lihtsalt liiga karm.
Vanemad vandusid käsi südamel, et panevad ta nüüd dieedile...Yeah..you wish...:s

Kas te ikka mäletate veel seda aega, kui poodi sai suvalisel kellaajal alko järele jalutada? Mul praegu on see võimalus ;). Ja pood on lahti 2-3ni öösel ning asub umbes 100m kaugusel.

Söögist ja (väljas) söömisest

Ei ole vist vaja mainida, et toiduvaliku poolest teeb Pariis iga kell Eestile silmad ette. Samas on jube raske kodustelt sisseharjunud toodetelt ja valikutelt siinsete peale ümber harjuda. Pooltele koostisosadele tuleb leida mingid kohalikud asendused või lihtsalt ennast imelikest nimedest läbi närida. Täna ma näiteks oleks rucola asemel napilt spinatit ostnud sest iseenesest mõista nende nimed prantsuse keeles ei ole midagi ligilähedastki inglise omadele. No ja peekon ei ole ka päris peekon vaid mingi kahtlane poolkõva sink. Pärispeekoni nimi ei jäänud muidugi meelde...
Lähipäevadel püüan üles leida ka vene poe koos hingelähedasemate toodete ja muidugi hapukoorega ;).

Tänaseks elamuseks oli seismine lihapoe järjekorras. Tervelt 45 minutit. Teendindus oli aeglane, aga mitte see ei olnud järjekorra tekitajaks. Vaatasin suu ammuli, kuidas prantslased liha ostsid. No ok, ostad endale nädalaks ette...või kaheks. Paned külma jne. Aga ei. Nende inimeste peredes oli kas a) vähemalt 10 liiget või b) osteti kuuks või kaheks. Nojah, kui saba silmas pidada, siis tekib ka endal tahtmine seal maksimaalselt kord kuus käia, kuigi valik on vinge ja hinnad odavad.

Kui rääkida väljas söömisest, siis selles osas on tõesti hea mõneks ajaks Tartust minema saada ja olla sõna otseses mõttes kõikide võimaluste linnas. Kui ainult valida suudad...
Eile sattusin esmakordselt pimedas ladina kvartalisse...ja sinna sööma ka üle üsna pika aja. Päris huvitav, kuidas päevane räämas kebabikvartal (ok, olen veidi ebaõiglane, aga selline mulje on mulle aastatega jäänud) muutub pimedas väga atraktiivseks söögikohtade jms meelelahutusalaks. Rääkimata kõikvõimalikest köökidest, mida seal proovida saab. Ma parem detailselt ei kirjelda, aga eilsesse menüüsse kuulus lihafondüü...

Siia juurde ka väike pilt. Pildil on näha ka klaasikilde sissepääsu ees: kelnerid (eriti Kreeka restoranide omad) nimelt pilluvad õhtust õhtusse sinna taldrikuid puruks, et endale tähelepanu tõmmata ja kliente meelitada. Need 2 kana seal pildil jätke kahe silma vahele -kuna fotokas ununes maha, siis sikutasin pildi suvaliselt netist.

Korterist...

Pärast eriti põhjalikke koristus- ja ümberkorraldustöid võib öelda, et s***-st sai enam-vähem pool saia ja steriilsest sohvaga haiglaruumist isegi peaaegu et hubane olemine.

Päris hästi ei usu ise ka, et valged vastikud põrandaplaadid, lilla diivan, punakaspruunid kardinad, roosad seinad ja pruun mööbel õnnestus sulatada millekski, mis ei ajagi sekundi pealt karjuma (noh, veidi hiljem ilmselt siiski).

Üleüldiselt - KES on need inimesed, kes leiavad, et on normaalne värvida kogu korteri seinad ROOSAKS???? Ja panna endale normaalse põranda asemel külmad valged põrandaplaadid...Brrr...nagu vannitoas elaks. Samas on see üsna prantslaslik.

Pole ime...

...et prantslased ei tea, kus Eesti asub ja peavad meid endiselt venelasteks. Üllatus-üllatus, aga ilmateatest on juhtumisi välja jäänud kõik Baltikumi pealinnad. Sealjuures igasugu muud urkad on täies ilus esindatud. Arvestades Prantslaste "meeletut tungi" riikidesse nagu Kazashtan, Valgevene jne peavad need muidugi ilmateates tingimata olema -tühja sest Euroopast.

Võidab see, kellel on surres kõige rohkem asju!

Nüüd on see siis tehtud. Või noh, peaaegu. Tegelikkuses on suurem osa kolast lihtsalt liikunud Võru tn korterist Aardla tn garaazhi... Aga kodutu olen ma sellegipoolest.

Isegi peale kartulikotitäite kaupa ära antud riideid ja muud laiali jagatud kraami selgus kole tõsiasi, et asju on liiga palju (nojah, inimesed kes mind tunnevad leiavad muidugi siinkohal ilmselt et duh, mida sa siis mõtlesid???). Mõtlesin mis ma mõtlesin, nüüd igatahes jõudis pärale, et ma vist peaks tõepoolest oma kandidatuuri ülalmainitud kampaaniasse esitama :s - kui just võit ei tule, siis esikolmikukoht kindlasti...

Aga kolimise eest tänud Ennule, Veikole ja Pekile!

Selles mõnusas lobudikus on mul järele jäänud elada 4 viimast päeva...
Loodetavasti korteriomanik peab oma sõna ja leiab uued elanikud olevat minuga võrreldes piisavalt nii ebameeldivad, et neile leping üles öelda kui ma lähikuudel siiakanti tagasi peaks sattuma...:)