Henrikul oli õigus...sellisel pimedal ajal oleks roadtrippi üksi päris julm (loe: nüri) teha...
Baltikumist läbi sõites tekkis kummaline tunne. Sõites vana tuttavat teed, mis mind viimased 3 aastat tihti komandeeringutesse on viinud...sõites nüüd edasi Poola ja mujale, tekkis tõesti tunne, et sõidan välja/minema oma viimastel aastatel elatud elust ja jätan selle kõik selja taha. Ei mingeid Baltikumi komandeeringuid enam. Kahju...Vilnius on ju tegelikult väga lahe koht...
x x x
Giidinduse ajast olin juba peaaegu unustanud Poola haige liikluse ja kümnete kilomeetrite pikkused ummikud. Esimesel päeval õnnestus osaleda neist kahes. Sellest pääsemiseks sai ära kasutatud ikka eriti suvalised lehmarajad - kuhu rekka ees, sinna meie järel...küllap teavad, kuhu lähevad. Vast on kohalikud.... Vastasel juhul oleks me ilmselt veetnud öö ühes neist, sest 30min jooksul ei toimunud meetritki liikumist ja ummik oli nii kaugele, kui silm seletas. Nad ikka kohe oskavad seal liiklust korraldada.
No comments:
Post a Comment