Lähipäevadel püüan üles leida ka vene poe koos hingelähedasemate toodete ja muidugi hapukoorega ;).
Tänaseks elamuseks oli seismine lihapoe järjekorras. Tervelt 45 minutit. Teendindus oli aeglane, aga mitte see ei olnud järjekorra tekitajaks. Vaatasin suu ammuli, kuidas prantslased liha ostsid. No ok, ostad endale nädalaks ette...või kaheks. Paned külma jne. Aga ei. Nende inimeste peredes oli kas a) vähemalt 10 liiget või b) osteti kuuks või kaheks. Nojah, kui saba silmas pidada, siis tekib ka endal tahtmine seal maksimaalselt kord kuus käia, kuigi valik on vinge ja hinnad odavad.
Kui rääkida väljas söömisest, siis selles osas on tõesti hea mõneks ajaks Tartust minema saada ja olla sõna otseses mõttes kõikide võimaluste linnas. Kui ainult valida suudad...
Eile sattusin esmakordselt pimedas ladina kvartalisse...ja sinna sööma ka üle üsna pika aja. Päris huvitav, kuidas päevane räämas kebabikvartal (ok, olen veidi ebaõiglane, aga selline mulje on mulle aastatega jäänud) muutub pimedas väga atraktiivseks söögikohtade jms meelelahutusalaks. Rääkimata kõikvõimalikest köökidest, mida seal proovida saab. Ma parem detailselt ei kirjelda, aga eilsesse menüüsse kuulus lihafondüü...

Siia juurde ka väike pilt. Pildil on näha ka klaasikilde sissepääsu ees: kelnerid (eriti Kreeka restoranide omad) nimelt pilluvad õhtust õhtusse sinna taldrikuid puruks, et endale tähelepanu tõmmata ja kliente meelitada. Need 2 kana seal pildil jätke kahe silma vahele -kuna fotokas ununes maha, siis sikutasin pildi suvaliselt netist.
2 comments:
ahah, või et peekon ja lihafondüü... nojah, kaalujälgimine my ass :) või pigem your ass :)... mitte, et sa lubadusi välja oleks pildunud...
a, minu rõõmuks, tee üks "artikkel" pariislaste kehakaalust ka :)
Parem mitte - minu arust on kõik peenikesed siin :s
Post a Comment