Lyon meenutas mulle natuke Prahat. Mitte niivõrd arhitektuuri, kuivõrd oma küngaste ja parkide ja ka mäe otsas oleva torni poolest :). Selline inimsõbralik paik. Hästi sobiv noortele ja tudengitele. Miljon kohta, kuhu oma piknikukorvi või õllepudeliga istmik maha toetada. Rääkimata ülisuurest linnapargist. Puudub küünarnukitunne (erandiks raudteejaam) - igal pool on ruumi ja pole rahvamurdu.
Kuna kesklinna majad on kokkuleppeliselt värvitud vaid soojades toonides (oranžid, beežid, kollased jms), siis lisab see linnale soojust juurde. Paraku peale värvide ilmselt ehituste püstitamise üle linnavalitsusel kontroll puudub, sest praktiliselt kõik vaated on ära rikutud just kõige kõrgematesse punktidesse ehitatud koledate 70-80 aastate karpide poolt. Täpsemalt saab vaadata siit.
x x x
Esimene mulje: kitsad tänavad, tihti mägised ja täis taevatreppe, pealtnäha mõnusad väiksed restod, kõnniteega ja tänavad samas tasapinnas.
x x x
Metroo on puhas, suur ja vaikne. Ja kunagi pole trügimist. Metroo pilet muideks on Lyonis kallim kui Pariisis. Samas on erinevate piletite valik suurem. Ehk siis on võimalik osta ka 2-tunni ja päevapiletit. See viimane on eriti mõistlik asi.
Kuna linn on mägine, siis 2 metrood on hammasratastel ja toimivad funikulööri põhimõttel.
x x x
Lyon on täis vingeid seinamaailnguid. Selle kohta leiab raamatupoodidest isegi eraldi raamatuid. On nii tavalist graffitit kui väga detailseid maalinguid kogu seinte ulatuses nagu paaril pildil on näha siin.
x x x
Õhkkond on täpselt nii, nagu mulle kirjeldati - inimesed on sõbralikumad ja kõik on rohkem "oma".
x x x
Lyon on Prantsusmaa kokanduspealinn. Mis põhimõtteliselt tähendab seda, et siin on üle mõistuse palju restorane, mis on Pariisiga valdavalt samas hinnaklassis. Lyoni ja selle ümbruse kööki silmas pidades jääb mulle natuke arusaamatuks, miks kokanduspealinna tiitel just sellele kohale on antud. Piirkonna köök nimelt on ülirasvane (sakstlaste rammusad suured praed kahvatuvad Lyoni rasvaroogade kõrval). Raske on kujutada midagi veel rasvasemat kui siinsed õlis/rasvas ujuvad toidud.
Lisaks on siitkandist pärit ka absoluutselt kõige jälgim toit Prantsusmaal - kõikvõimalikut vorstikesed ja muu, kuhu on ära kasutatud sea sisikonna ülejäägid (soolikad ja igasugused muud jälgid asjad, mille peale mõistus isegi ei tule). Vaatad - oo, šnitsel! Lööd hambad sisse ja tunned, kuidas midagi kriuksub, midagi lurtsub ja midagi prõksub. Ja hambad lähevad ainult sisse, mitte läbi. Öäkk.
x x x
Linna park - hiigelsuur Tete d'Or oma loomaaia, söögikohtade, tiigi ja karussellidega meenutab täpselt omal ajal Mary Poppinsist loetud pühapäevaseid pargiskäike, kus sulle jalutavad vastu õhupallimüüjad ja taustaks saadab karusellilt tulev muusika.
Vot selline on siis Lyon.
Tuesday, March 10, 2009
Monday, March 9, 2009
TGV
Midagi teha ei ole. Pariis-Lyon TGV jättis nii kõva mulje, et on vaja sellele väike eraldi peatükk pühendada.TGV-ga olen varemgi sõitnud - on kiire ja äge, aga Pariis-Lyon-Marseille lõik on kõige kiiremate rööbaste ja rongidega Euroopas ja no see on tõesti elamus omaette. Lisaks on seal sõitvad TGV-d kahekordsed.
Kui rong linnast välja sõites kiirust kogus, tekkis juba tunne, et oh - äge! Seadsin ennast üleval restos mõnusalt sisse, et hakkan ümbritsevat loodust jälgima. Ja siis, ca pool tundi peale jaamast lahkumist, tehti järsku kiirendus ja kõigist lähematest raudteeäärsetest objektidest said eri värvi horisontaaltriibud. Nii palju siis loodusest...
Kahe linna vaheline distants on ca 460 kilomeetrit ja rong läbib selle vahemaa kahe tunniga. KAHE TUNNIGA! Lisaks tuleb selle aja sisse arvestada linnadesse sisse- ja väljasõidud ning isegi üks peatus tagasiteel (kuna ükski teine rong tollesse kohta ei sõida, siis peatub TGV konkreetses pommiaugus keset mittemidagit).
TGV rekordkiirus (erirong - lühike, tühi jne) Pariis-Lyon vahelisel raudteel on 574,8km/h. Tavalise, rahvast täis kahekordse rongi tippkiiruseks on 320km/h ja kiiremates kohtades nad üldiselt ka üle 300km/h sõidavad. Tekib selline natuke lõbustuspargi tunne :). Ja autode uimamist kiirteel on ka päris lõbus vaadata.
No ja kui sul riigis on sellised rongid, siis pole ime, et Matthieu minu käest kunagi küsis (teemaks oli Tartu-Tallinn maantee ja sealne liiklus), et aga miks ma rongiga ei sõida - need on ju palju kiiremad :). Selle peale võtsin rahulikult tubli 5 minutit naermiseks...
Thursday, March 5, 2009
õpetajate ja lapsevanemate "speed dating"
Meenus veel üks huvitav seik kohalikust elust-olust.
Nimelt, siinsetes koolides ei eksisteeri sellises stiilis lastevanemate koosolekuid nagu meil. Eks õpetaja jutule on ikka võimalik pääseda ka erandkorras, aga lastevanemate koosolekute asemel toimuvad 2x aastas õpetajate ja lapsevanemate kohtumised, mis on täielikult üles ehitatud kiirkohtingute süsteemile. Vestluseks ühe õpetajaga on sul aega 5 minutit. Siis käib vabrikuvile ja monotoonne hääl teatab valjuhääldist, et aeg on läbi ja tuleb minna järgmise õpetaja juurde. Võeh.
PS: Garaazhi ust (vaata esimese veebruari postitus) ei ole ikka veel ära parandatud. Täpselt tüüpiline näide siinse teenindussektori tööst.
Nädalavahetusel oli markantne seik ka kiirtoidurestoranis, kus tsikk kallas meile valed joogid ja märkuse peale, et Coca Zero asemel oli soov saada shokolaadijäätise kokteili (ei, need sõnad ei ole ka prantsuse keeles sarnased), nähvas tsikk vastu, et ise olete süüdi ja ütlesite valesti! ning jalutas selle peale tükk aega leti taga ringi enne, kui meie tellimust õigesti täitma asus.
Nimelt, siinsetes koolides ei eksisteeri sellises stiilis lastevanemate koosolekuid nagu meil. Eks õpetaja jutule on ikka võimalik pääseda ka erandkorras, aga lastevanemate koosolekute asemel toimuvad 2x aastas õpetajate ja lapsevanemate kohtumised, mis on täielikult üles ehitatud kiirkohtingute süsteemile. Vestluseks ühe õpetajaga on sul aega 5 minutit. Siis käib vabrikuvile ja monotoonne hääl teatab valjuhääldist, et aeg on läbi ja tuleb minna järgmise õpetaja juurde. Võeh.
PS: Garaazhi ust (vaata esimese veebruari postitus) ei ole ikka veel ära parandatud. Täpselt tüüpiline näide siinse teenindussektori tööst.
Nädalavahetusel oli markantne seik ka kiirtoidurestoranis, kus tsikk kallas meile valed joogid ja märkuse peale, et Coca Zero asemel oli soov saada shokolaadijäätise kokteili (ei, need sõnad ei ole ka prantsuse keeles sarnased), nähvas tsikk vastu, et ise olete süüdi ja ütlesite valesti! ning jalutas selle peale tükk aega leti taga ringi enne, kui meie tellimust õigesti täitma asus.
Turistiks Pariisis
Ilm kisub kevadesse ja nii ongi blogipidamine soiku jäänud. Aga no tõesti - tasapisi saabub aeg, kus on siin tõesti parem olla kui Eestis. Ilma osas siis. Läinud nädalavahetusel oli laupäeval näiteks +17 ja T-särgiga rõdul päikest võttes hakkas lihtsalt palav. Aknaalune põõsas on ka juba esimesed rohelised lehed oksa seest välja punninud... Aga mitte sellest ei tahtnud ma praegu rääkida.
Paar nädalat tagasi käisin kahel nädalal järjest ühel või teisel põhjusel siin turistiks. Juba sada korda nähtud asjade kõrval sai ära vaadatud kogunisti 4 vaatamisväärsust, kuhu ma seni veel jõudnud ei olnudki. Noh, kahte neist ei pääse ka väga lihtsalt.
Hakkame siis otsast. Kõigepealt Madeleine'i kirik. Ei näegi välja nagu kirik. Rohkem nagu tempel. Millegipärast olen alati arvanud, et sissepääs on tasuline ja selle taha asi ongi jäänud. Kahjuks olen mats ja enamasti kiriku vaatamise eest 8-10 eurot välja käia ei raatsi. Sel korral, kuna aega oli üle, mõtlesime, et lähme kontrollime igaks juhuks. Selgus, et on ikka tasuta. Kasutasimegi siis juhust.
Kirik on ehitatud 18-19 sajandil. Ehitamise jooksul tehti ettepanekuid, et sellest hoopis parlamendihoone, pank või Napoleoni armee tempel teha. Sai siiski kirik. Kiriku muudavad eriliseks seda ümbritsevad 36 korintose sammast. Seest üldiselt kirik nagu kirik ikka - kui neid siin massidena vaadata (kõik muidugi väga kenad nii seest kui väljast), siis lõpptulemusena muutud nende välimuse suhtes ikka üsna tuimaks.
Järgmisena veel üks kirik :). Sainte-Chapelle. Sissepääs sinna on tasuline (8 Euri) ja kuna järjekord nii justiitspaleesse, Conciergerie'sse kui ka Sainte-Chapelle'i on sama, siis on see tavaliselt talumatult pikk. Et ilm oli aga nii vastik, et see oli isegi enamiku turiste eemale peletanud, läks meil õnneks.
Osad nimetavad juba 13 sajandil valminud ja originaalkujul praktiliselt täielikult säilinud kirikut üheks läänemaailma suurimaks kultuuriväärtuseks. Eelkõige tuntud oma vitraažhakende poolest, millest paljud on samuti algsel kujul säilinud. Kuna 13 sajandil asus praeguse justiitspalee ja Conciergerie ruumides kuningapalee, siis Sainte-Chapelle ehitatigi kuninga käsul tema isiklikuks kabeliks. Kabeli teisele korrusele (kus on kuulsat vitraazhaknad), viis otsetee kuninga ruumidest. Teisele korrusele lihtrahvas tol ajal üldse ei pääsenudk. Pildil siis ka väike ülesvõte vitraazhaknast. Kahjuks on nii see kui järgnevad pildid tehtud telefoniga, sest targa turistina jätsin ma tol päeval fotoka koju.
Järgmiseks kohaks Hotel de Ville ehk raekoda. Üks mu lemmikhooneid Pariisis. Väidetavalt on sinna spetsiaalselt tuurile üldse väga raske pääseda. Minu õnneks võttis tuttav giid mu oma grupiga lihtsalt kaasa. Ja peab tunnistama, et raekoda oli seest täpselt sama äge, nagu väljast. Noh, minu maitse kohaselt.
Raekoda on praegusel kujul pärit alles 19 sajandi lõpust. Ehitati üles peale seda, kui revolutsionäärid selle enam-vähem maatasa tegid. Sisekujunduses on paljuski järgitud Versailles lossi. Juuresolev pilt on vastuvõtusaalist, mis on tehtud Versailles' peeglite galerii järgi. Väga palju on näha nii riigi kui linna vappe ja sümboolikat.
Põnevam kui see lühike ajalugu, on hoopis linna administratsioonis töötav bürokraatide mass. Lisaks Hotel de Ville'le, mis on linnapea asjupaik, on Pariisis veel 20 väiksemat raekoda ja linnavalitsust - iga linnaosa kohta üks. Selles konkreetses majas töötab 1000 (!) inimest. Üldse aga linna administratsioonis kokku 50 000!!!!!!!!!! inimest. Ehk siis põhimõtteliselt iga paberilehe ja pliiatsi liigutamise jaoks keegi.... Täpselt hea näide siinsest bürokraatiamaailmast.
Panen siia pildi ka Pariisi vapist (meeldiva aknapeegeldusega :). Pariisi ametlikud värvid on siis sinine ja punane. Laevuke vapil on pärit keskajast ja sümboliseerib veekaupmehi. Siin pildil on näha vapp oma täiel kujul - koos sinna juurde kuuluva 3 ordeniga (Auleegioni orden, sõjarist ja vabastuse orden). Prantsuse trikoloori 2 värvi on võetud kasutusse justnimelt Pariisi värvidest, millele siis on lisatud kuninga värv, mis on valge.
Viimaseks vaatamisväärsuseks oli Luxembourg'i aias asuv Louxembourg'i palee, kus praegu asub senat ehk siis prantsuse ülemkoda. Palee sai valmis 17 sajandil ja ehitati algselt Henri IV lese paleeks. Algsel kujul on säilinud vaid üks ruum. Sellegipoolest on suur osa ülejäänud ruumidest hiljem ikkagi Napoleoni poolt kulda ja karda täis topitud.
Vahepeal kasutati paleed vanglana ning II MS ajal oli seal saksa õhujõudude peakorter. Nüüd siis prantsuse ülemkoda.
Ülemkojas on veidi üle 300 liikme. Aga üldiselt oli nii igava jutuga kohalik giid, et sel ajal, kui ülemkojast rohkem räägiti, olin appi võtnud oma viimased jõuraasud, et eemale ajada vägisi pealetükkivat und. Istungite saal oli sellegipoolest vinge. See siis ka pildil näha. Pildilt jäävad välja võimsad rõdud (2 korrust), kust siis on võimalik istungeid jälgida ja kus olles tekib tunne, et oled sattunud ooperisse.
Panen siia lõppu ühe pildi veel ka Napoleoni troonist, mis samuti ülalmainitud palees vaatamiseks välja on pandud. Peaks olema täpselt sellisel kujul nagu siis, kui Napoleoni istmik seda kulutas.
Paar nädalat tagasi käisin kahel nädalal järjest ühel või teisel põhjusel siin turistiks. Juba sada korda nähtud asjade kõrval sai ära vaadatud kogunisti 4 vaatamisväärsust, kuhu ma seni veel jõudnud ei olnudki. Noh, kahte neist ei pääse ka väga lihtsalt.
Hakkame siis otsast. Kõigepealt Madeleine'i kirik. Ei näegi välja nagu kirik. Rohkem nagu tempel. Millegipärast olen alati arvanud, et sissepääs on tasuline ja selle taha asi ongi jäänud. Kahjuks olen mats ja enamasti kiriku vaatamise eest 8-10 eurot välja käia ei raatsi. Sel korral, kuna aega oli üle, mõtlesime, et lähme kontrollime igaks juhuks. Selgus, et on ikka tasuta. Kasutasimegi siis juhust.Kirik on ehitatud 18-19 sajandil. Ehitamise jooksul tehti ettepanekuid, et sellest hoopis parlamendihoone, pank või Napoleoni armee tempel teha. Sai siiski kirik. Kiriku muudavad eriliseks seda ümbritsevad 36 korintose sammast. Seest üldiselt kirik nagu kirik ikka - kui neid siin massidena vaadata (kõik muidugi väga kenad nii seest kui väljast), siis lõpptulemusena muutud nende välimuse suhtes ikka üsna tuimaks.
Järgmisena veel üks kirik :). Sainte-Chapelle. Sissepääs sinna on tasuline (8 Euri) ja kuna järjekord nii justiitspaleesse, Conciergerie'sse kui ka Sainte-Chapelle'i on sama, siis on see tavaliselt talumatult pikk. Et ilm oli aga nii vastik, et see oli isegi enamiku turiste eemale peletanud, läks meil õnneks.
Osad nimetavad juba 13 sajandil valminud ja originaalkujul praktiliselt täielikult säilinud kirikut üheks läänemaailma suurimaks kultuuriväärtuseks. Eelkõige tuntud oma vitraažhakende poolest, millest paljud on samuti algsel kujul säilinud. Kuna 13 sajandil asus praeguse justiitspalee ja Conciergerie ruumides kuningapalee, siis Sainte-Chapelle ehitatigi kuninga käsul tema isiklikuks kabeliks. Kabeli teisele korrusele (kus on kuulsat vitraazhaknad), viis otsetee kuninga ruumidest. Teisele korrusele lihtrahvas tol ajal üldse ei pääsenudk. Pildil siis ka väike ülesvõte vitraazhaknast. Kahjuks on nii see kui järgnevad pildid tehtud telefoniga, sest targa turistina jätsin ma tol päeval fotoka koju.
Järgmiseks kohaks Hotel de Ville ehk raekoda. Üks mu lemmikhooneid Pariisis. Väidetavalt on sinna spetsiaalselt tuurile üldse väga raske pääseda. Minu õnneks võttis tuttav giid mu oma grupiga lihtsalt kaasa. Ja peab tunnistama, et raekoda oli seest täpselt sama äge, nagu väljast. Noh, minu maitse kohaselt.Raekoda on praegusel kujul pärit alles 19 sajandi lõpust. Ehitati üles peale seda, kui revolutsionäärid selle enam-vähem maatasa tegid. Sisekujunduses on paljuski järgitud Versailles lossi. Juuresolev pilt on vastuvõtusaalist, mis on tehtud Versailles' peeglite galerii järgi. Väga palju on näha nii riigi kui linna vappe ja sümboolikat.
Põnevam kui see lühike ajalugu, on hoopis linna administratsioonis töötav bürokraatide mass. Lisaks Hotel de Ville'le, mis on linnapea asjupaik, on Pariisis veel 20 väiksemat raekoda ja linnavalitsust - iga linnaosa kohta üks. Selles konkreetses majas töötab 1000 (!) inimest. Üldse aga linna administratsioonis kokku 50 000!!!!!!!!!! inimest. Ehk siis põhimõtteliselt iga paberilehe ja pliiatsi liigutamise jaoks keegi.... Täpselt hea näide siinsest bürokraatiamaailmast.
Panen siia pildi ka Pariisi vapist (meeldiva aknapeegeldusega :). Pariisi ametlikud värvid on siis sinine ja punane. Laevuke vapil on pärit keskajast ja sümboliseerib veekaupmehi. Siin pildil on näha vapp oma täiel kujul - koos sinna juurde kuuluva 3 ordeniga (Auleegioni orden, sõjarist ja vabastuse orden). Prantsuse trikoloori 2 värvi on võetud kasutusse justnimelt Pariisi värvidest, millele siis on lisatud kuninga värv, mis on valge.
Viimaseks vaatamisväärsuseks oli Luxembourg'i aias asuv Louxembourg'i palee, kus praegu asub senat ehk siis prantsuse ülemkoda. Palee sai valmis 17 sajandil ja ehitati algselt Henri IV lese paleeks. Algsel kujul on säilinud vaid üks ruum. Sellegipoolest on suur osa ülejäänud ruumidest hiljem ikkagi Napoleoni poolt kulda ja karda täis topitud.Vahepeal kasutati paleed vanglana ning II MS ajal oli seal saksa õhujõudude peakorter. Nüüd siis prantsuse ülemkoda.
Ülemkojas on veidi üle 300 liikme. Aga üldiselt oli nii igava jutuga kohalik giid, et sel ajal, kui ülemkojast rohkem räägiti, olin appi võtnud oma viimased jõuraasud, et eemale ajada vägisi pealetükkivat und. Istungite saal oli sellegipoolest vinge. See siis ka pildil näha. Pildilt jäävad välja võimsad rõdud (2 korrust), kust siis on võimalik istungeid jälgida ja kus olles tekib tunne, et oled sattunud ooperisse.
Panen siia lõppu ühe pildi veel ka Napoleoni troonist, mis samuti ülalmainitud palees vaatamiseks välja on pandud. Peaks olema täpselt sellisel kujul nagu siis, kui Napoleoni istmik seda kulutas.
Subscribe to:
Posts (Atom)