Meenus veel üks huvitav seik kohalikust elust-olust.
Nimelt, siinsetes koolides ei eksisteeri sellises stiilis lastevanemate koosolekuid nagu meil. Eks õpetaja jutule on ikka võimalik pääseda ka erandkorras, aga lastevanemate koosolekute asemel toimuvad 2x aastas õpetajate ja lapsevanemate kohtumised, mis on täielikult üles ehitatud kiirkohtingute süsteemile. Vestluseks ühe õpetajaga on sul aega 5 minutit. Siis käib vabrikuvile ja monotoonne hääl teatab valjuhääldist, et aeg on läbi ja tuleb minna järgmise õpetaja juurde. Võeh.
PS: Garaazhi ust (vaata esimese veebruari postitus) ei ole ikka veel ära parandatud. Täpselt tüüpiline näide siinse teenindussektori tööst.
Nädalavahetusel oli markantne seik ka kiirtoidurestoranis, kus tsikk kallas meile valed joogid ja märkuse peale, et Coca Zero asemel oli soov saada shokolaadijäätise kokteili (ei, need sõnad ei ole ka prantsuse keeles sarnased), nähvas tsikk vastu, et ise olete süüdi ja ütlesite valesti! ning jalutas selle peale tükk aega leti taga ringi enne, kui meie tellimust õigesti täitma asus.
2 comments:
Tea-tea, kas pani välimuse järgi joogid? :D
Meil käivad tänapäeval umbes samamoodi need asjad koolides ja lasteaedades. Nad nimetavad neid arenguvestlusteks. Valjuhäädldajateni pole seni vist küll minu teada veel jõutud.
Post a Comment