pildikesi Lyonist

Lyon meenutas mulle natuke Prahat. Mitte niivõrd arhitektuuri, kuivõrd oma küngaste ja parkide ja ka mäe otsas oleva torni poolest :). Selline inimsõbralik paik. Hästi sobiv noortele ja tudengitele. Miljon kohta, kuhu oma piknikukorvi või õllepudeliga istmik maha toetada. Rääkimata ülisuurest linnapargist. Puudub küünarnukitunne (erandiks raudteejaam) - igal pool on ruumi ja pole rahvamurdu.
Kuna kesklinna majad on kokkuleppeliselt värvitud vaid soojades toonides (oranžid, beežid, kollased jms), siis lisab see linnale soojust juurde. Paraku peale värvide ilmselt ehituste püstitamise üle linnavalitsusel kontroll puudub, sest praktiliselt kõik vaated on ära rikutud just kõige kõrgematesse punktidesse ehitatud koledate 70-80 aastate karpide poolt. Täpsemalt saab vaadata siit.

x x x

Esimene mulje: kitsad tänavad, tihti mägised ja täis taevatreppe, pealtnäha mõnusad väiksed restod, kõnniteega ja tänavad samas tasapinnas.

x x x

Metroo on puhas, suur ja vaikne. Ja kunagi pole trügimist. Metroo pilet muideks on Lyonis kallim kui Pariisis. Samas on erinevate piletite valik suurem. Ehk siis on võimalik osta ka 2-tunni ja päevapiletit. See viimane on eriti mõistlik asi.
Kuna linn on mägine, siis 2 metrood on hammasratastel ja toimivad funikulööri põhimõttel.

x x x

Lyon on täis vingeid seinamaailnguid. Selle kohta leiab raamatupoodidest isegi eraldi raamatuid. On nii tavalist graffitit kui väga detailseid maalinguid kogu seinte ulatuses nagu paaril pildil on näha siin.

x x x

Õhkkond on täpselt nii, nagu mulle kirjeldati - inimesed on sõbralikumad ja kõik on rohkem "oma".

x x x

Lyon on Prantsusmaa kokanduspealinn. Mis põhimõtteliselt tähendab seda, et siin on üle mõistuse palju restorane, mis on Pariisiga valdavalt samas hinnaklassis. Lyoni ja selle ümbruse kööki silmas pidades jääb mulle natuke arusaamatuks, miks kokanduspealinna tiitel just sellele kohale on antud. Piirkonna köök nimelt on ülirasvane (sakstlaste rammusad suured praed kahvatuvad Lyoni rasvaroogade kõrval). Raske on kujutada midagi veel rasvasemat kui siinsed õlis/rasvas ujuvad toidud.
Lisaks on siitkandist pärit ka absoluutselt kõige jälgim toit Prantsusmaal - kõikvõimalikut vorstikesed ja muu, kuhu on ära kasutatud sea sisikonna ülejäägid (soolikad ja igasugused muud jälgid asjad, mille peale mõistus isegi ei tule). Vaatad - oo, šnitsel! Lööd hambad sisse ja tunned, kuidas midagi kriuksub, midagi lurtsub ja midagi prõksub. Ja hambad lähevad ainult sisse, mitte läbi. Öäkk.

x x x

Linna park - hiigelsuur Tete d'Or oma loomaaia, söögikohtade, tiigi ja karussellidega meenutab täpselt omal ajal Mary Poppinsist loetud pühapäevaseid pargiskäike, kus sulle jalutavad vastu õhupallimüüjad ja taustaks saadab karusellilt tulev muusika.
Vot selline on siis Lyon.

TGV

Midagi teha ei ole. Pariis-Lyon TGV jättis nii kõva mulje, et on vaja sellele väike eraldi peatükk pühendada.
TGV-ga olen varemgi sõitnud - on kiire ja äge, aga Pariis-Lyon-Marseille lõik on kõige kiiremate rööbaste ja rongidega Euroopas ja no see on tõesti elamus omaette. Lisaks on seal sõitvad TGV-d kahekordsed.

Kui rong linnast välja sõites kiirust kogus, tekkis juba tunne, et oh - äge! Seadsin ennast üleval restos mõnusalt sisse, et hakkan ümbritsevat loodust jälgima. Ja siis, ca pool tundi peale jaamast lahkumist, tehti järsku kiirendus ja kõigist lähematest raudteeäärsetest objektidest said eri värvi horisontaaltriibud. Nii palju siis loodusest...

Kahe linna vaheline distants on ca 460 kilomeetrit ja rong läbib selle vahemaa kahe tunniga. KAHE TUNNIGA! Lisaks tuleb selle aja sisse arvestada linnadesse sisse- ja väljasõidud ning isegi üks peatus tagasiteel (kuna ükski teine rong tollesse kohta ei sõida, siis peatub TGV konkreetses pommiaugus keset mittemidagit).
TGV rekordkiirus (erirong - lühike, tühi jne) Pariis-Lyon vahelisel raudteel on 574,8km/h. Tavalise, rahvast täis kahekordse rongi tippkiiruseks on 320km/h ja kiiremates kohtades nad üldiselt ka üle 300km/h sõidavad. Tekib selline natuke lõbustuspargi tunne :). Ja autode uimamist kiirteel on ka päris lõbus vaadata.

No ja kui sul riigis on sellised rongid, siis pole ime, et Matthieu minu käest kunagi küsis (teemaks oli Tartu-Tallinn maantee ja sealne liiklus), et aga miks ma rongiga ei sõida - need on ju palju kiiremad :). Selle peale võtsin rahulikult tubli 5 minutit naermiseks...

õpetajate ja lapsevanemate "speed dating"

Meenus veel üks huvitav seik kohalikust elust-olust.
Nimelt, siinsetes koolides ei eksisteeri sellises stiilis lastevanemate koosolekuid nagu meil. Eks õpetaja jutule on ikka võimalik pääseda ka erandkorras, aga lastevanemate koosolekute asemel toimuvad 2x aastas õpetajate ja lapsevanemate kohtumised, mis on täielikult üles ehitatud kiirkohtingute süsteemile. Vestluseks ühe õpetajaga on sul aega 5 minutit. Siis käib vabrikuvile ja monotoonne hääl teatab valjuhääldist, et aeg on läbi ja tuleb minna järgmise õpetaja juurde. Võeh.

PS: Garaazhi ust (vaata esimese veebruari postitus) ei ole ikka veel ära parandatud. Täpselt tüüpiline näide siinse teenindussektori tööst.
Nädalavahetusel oli markantne seik ka kiirtoidurestoranis, kus tsikk kallas meile valed joogid ja märkuse peale, et Coca Zero asemel oli soov saada shokolaadijäätise kokteili (ei, need sõnad ei ole ka prantsuse keeles sarnased), nähvas tsikk vastu, et ise olete süüdi ja ütlesite valesti! ning jalutas selle peale tükk aega leti taga ringi enne, kui meie tellimust õigesti täitma asus.