Nagu mõned teist juba teavad, tõsteti mind alates eilsest keeltekoolis uuele tasemele. See muidugi tähendab igapäevast VEEL intensiivsemat suhtlust prantsuse keeles. Pluss praktika igal võimalikul juhul. No ja siis kodus siin on valdavalt inglise keel ja kas MSNis või siin koha peal eestlastega eesti keel...
Eile metroos tuli mingi Ukraina tädi oma bändi promoma (laulsid ja musitseerisid seal - väga hästi kusjuures). Uurisin siis, et kust nad on jne ja jutu käigus tuli välja, et ma jagan ka vene keelest üht koma teist. No ja kui ta siis selle peale rõõmsalt vene keelele ümber lülitus kiilus minul küll kinni ära. Konkreetselt mitte ühtegi sõna ei tulnud vene keeles pähe. Kummaline oli asja juures aga see, et venekeelsete sõnade asemel ujusid peas mitte eesti- või inglisekeelsed sõnad, mis oleks loomulik, arvestades minu taset nendes keeltes, vaid ainult ja ainult prantsusekeelsed laused. Päris lootustandev :).
Kui jutt juba keeltele läks, räägin paari sõnaga koolist ka. Kool on jube kallis, aga uskumatult hea. Iga hommik lähed klassi tohutu naudinguga. Enamik õppejõududest põhimõtteliselt sinuga sõnagi inglise keelt ei räägi (ja üldiselt ei ole see ka vajalik). Rahvast on koolis palju ja nad on kõige erinevamatest maailmanurkadest ja kõikvõimalikes vanustes. Selles mõttes on huvitav, et ka paljud harjutused hõlmavad rääkimist oma maast, kultuurist jne. Nii et lisaks prantsuse keelele, korjad huvitavat teavet ka teiste riikide kohta. Õppejõud on üliprofessionaalsed ja hästi sõbralikud. Nojah, peavadki olema, muidu nad ei saaks pooli õpilasi üldse rääkima.
Igahommikused klassid on kokku pandud vastavalt tasemetele ja õppejõud siis ka vastavalt sellele räägib kiiremini/aeglasemalt jne. Väga hea metoodikaga. Samas õhtused workshopid on inimesed endale ise valinud ja seal on koos päris erinevad tasemed. Õppejõud vuristab kiirelt teksti, ei halasta üldse ja kohati ei saa midagi aru, mis teha tuleb :). Täna just tundsin kaasa ühele uuele tüdrukule, kes on siin teist päeva ja oli õhtuses workshopis algul peaaegu, et paanikas. Tema poolest oleks õppejõud ilmselt võinud sama hästi hiina keelt rääkida - ta oleks sama palju aru saanud. Aga see läheb mööda...tundsin esimesel korral umbes sama :).
Aga igatahes igati väärt üritus. Mul on väga hea meel, et ma otsustasin sinna minna. Oleks raha, võtaks paar nädalat veel. Päris kadedaks teeb, kuidas mõned (ma tõesti ei kujuta ette, kuidas) saavad siin õppida kogu semestri!?!?!
3 comments:
Ma täitsa tahaks kunagi lugeda mingit asjalikku juttu selle kohta, mis aju osad mismoodi emakeelte ja võõrkeeltega tegelevad ja kokku jooksevad. Päris huvitavaid efekte annab mõnikord kui mitme keelega korraga tegeleda, mingid üldsegi mitte omavahel sarnased asjad lähevad sassi jne
Aga see kursus sul kõlab nagu minu Goethe instituudi oma. Väga abiks formaat. Ja meil oli ka omavahel seal reegel, et koolipäeva jooksul inglise ega muid keeli ei räägita, mis tegi mõne olukorra küll natuke nutuseks, aga oli abiks. Noja mul oli veel see jama ka, et pandi kohe hopsti C2 taseme kursusele. Valus oli ja töötas, aga sellise intensiivsusega kokku pressitud oskus muidugi vajub kiiremini ära ka.
ma tean, mida sa tunned... kui ehk mäletad, siis suutsin kord Slovakkias mingis pubis ühe lause neljas keeles öelda... tüübid olid kõrval kõveras...
aga ma imestan tegelt suutlikkust - mul on siin viimasel ajal mitu inglise-vene segakeelset ajurünnaku päeva olnud. Vähe sellest, et ajurünnak ei tohiks üldse üle kahe tunni kesta, seda veel võõras keeles teha... natuke karmid kaheksatunnised päevad on olnud... õhtuks on lihtsalt toss väljas.
2-3 keelt samaaegselt on täiesti harjutav (nagu me kõik teame oma tööst) ja kindlasti on ka neljas ajapikku okei, aga lihtsalt kui ühte võetakse parasjagu eriti intensiivselt, siis jäävad teised tahaplaanile. Inglise keel näiteks läheb ikka suisa nähtavalt allamäge. Vahepeal ma ise tahaks appi karjuda pärast mingite eriti haigete grammatiliste konstruktsioonide väljaütlemist :s.
Aga alkohol aitab...Oi, kuidas aitab :). Ma olen siin ikka pikki vestlusi pidanud prantsuse keeles tänu veinile.
Samas, mis tasemesse puutub, siis minu oma oli väga auklik kui ma alustasin. Ja no aegadest ei teadnud ma muffigi. Lugedes sain aru väga hästi ja saan siiani aru palju paremini kui paljud kõrgema taseme omad (üllataval kombel on mul prantsuse keeles kohe olemas võime vaadata lauset tervikuna ja mitte pöörata tähelepanu üksikutele sõnadele, millest aru ei saa), aga rääkimine on ikka suht konarlik veel. Samas hääldusele olen nüüd lõpuks korralikult pihta saanud - isegi prantslased saavad juba aru :))
Post a Comment