Arvestades öist actionit ja eelmisi (liiga mitut) magamata ööd, oli ärkamine äärmiselt vaevaline. Vähemalt oli ilm täitsa mõnus - vihm oli kadunud, õhk soe ja isegi telk oli jõudnud peaaegu ära kuivada. Hommikust dušši asendas ujumine jões. Nüüd ainult kohvipott tulele ja uus päev võib alata! 10:33 istume autos ja ootame järjekordse ägeda vihmahoo lõppu. Telk vettib väljas. Õppetund number kolm – pärast ärkamist paki telk kiirelt kokku ning asu alles siis mine ujuma, keeda kohvi ja pese hambaid. Iseenesest mõista tegime vastupidi. Nii sai pildile ka natüürmort nukrast kurgipurgist ja pasteedikarbist liivasel, märjal prügikotil, mis enne vihma täitis piknikulina rolli. Mainitud asjapulki vihma saabudes päästa lihtsalt ei jõudnud.
Kui päike välja tuli, tegime suvalises kohas Kemi jõe ääres uue peatuse ja riputasime telgi ühes kõigi teiste nartsudega põõsastesse tuulduma, et mitte ülejäänud reisi seente sees elada. Edasine programm: traditsiooniline poro liha koos kartulipudru ja pohladega Rovanieemis, akrobaatilised etüüdid polaarjoonel ning siis edasi Norra suunas. Temperatuur 27 kraadi. Miks peaks keegi üldse suunduma suvepuhkust lõunasse veetma?
17:44 Esimene põder teel. Vahepeal jõudsime korjata peotäie puravikke. 18:57 Kaks järgmist põtra. Sealt edasi nägime erinevas suuruses ja vanuses põdrakarju teel ja tee ääres veel umbes miljon korda.
Selgus, et Norra täna siiski ei jõua, aga sellest pole midagi. Põhja-Soome on uskumatult ilus. Ööbimiskohta on päris keeruline valida kui iga kurvi taga on maaliline järv. Sedakorda otsustasime, et otsime ööbimispaigaks mõne jõeäärse koha, et proovida veidi ka kala püüda. Sõitsime Inarist mõnikümmend kilomeetrit edasi kohakesse nimega Väylä, mis asub serva pidi samuti Inari järve ääres ja meil õnnestus leida tõesti lahe ööbimiskoht. 
Kalastasime kella kaheni öösel...või päeval...päikse järgi vaadates vahet pole. (Praegu on hommik ja ausalt öeldes on hetkel pimedam kui kell 2.00). Aga noh, kala me seekord ei saanud. Proovime varsti uuesti.
Sellesama teega, mis meie ööbimiskoha juurde tõi, oli veel üks päris huvitav seik. Kui peateelt ära pöörasime, nägime esimese asjana silti, mis teavitas kellaaegadest, millal toll on avatud. See tekitas mõnevõrra segadust, sest Norra piirini on veel umbes 100km või pisut rohkemgi. Selgus tekkis kaarti vaadates: See väike tee viib piki Inari järve kallast tõesti Norrani välja. Probleem on ainult selles, et kuna ümberringi on soised alad ja ühtegi kõrvalteed ei ole, siis on ainus võimalus tagasi sõita. Päris nutune kui sõidad maha 100km käänulist teed ja siis avastad ups, toll suleti õhtul kell kaheksa.
No comments:
Post a Comment