Uus päev tervitas meid taas kord suveajas. 20 kraadi ja sinine taevas. Ja seda sadu kilomeetreid ülevalpool polaarjoont. Tegelikult on see isegi päris raske – ma arvan, et ma ei suuda kunagi kõiki neid pilte ära töödelda, mis ma siin teinud olen ja kindlasti veel teen – miljoni dollari vaated on tõesti igal meetril. Täna loodame välja jõuda Tromsosse, et sealt siis laevale minna. Eks näis, kas läheb õnneks ka. Seni oleme oma planeerimises suhteliselt pohhuistid olnud ja lisaks ülikallile Nordkapile ja looduslikele miljonivaadetele midagi eriti nautima pole jõudnud.Tänasesse päeva mahtus ka 2 praamisõitu. Mõlemad väga mõnusad ja üldsegi mitte kallid. Umbes samas hinnaklassis, mis vast Virtsu-Kuivastu. Väidetavalt doteerib riik praamiliiklust väga korralikult. Tõsi, see on ka üsna loogiline arvestades, et isegi põhimaanteedel tuleb aeg ajalt teatud lõike praamiga läbida.
Tromso. Mittemidagiütlev koht. Sadamat otsisime oma tunnikese. Laevad käivad sisse-välja, aga keegi midagi ei tea – mis kell laev läheb, kuhu viib või kui palju maksab. Üldse tundub sedamoodi suhtumine siin valdav olevat. A la „mind tõesti ei huvita, kas sa, turist, tahad oma raha meile jätta või ei – meil on seda niigi küllalt“. Teenindajad ei ole kunagi ebaviisakad – neil on lihtsalt rahast savi. Õhtueine rämpstoidu näol maksis orienteeruvalt 500 eeku. Sisaldas „kebabi“ (mis tegelikult tundus rohkem küpsetatud pasteet) friikartulitega, kahte cocat ja ühte burgerit samuti friikartulitega. Toitu, kui seda nii võib nimetada, oli kohutavalt palju... maitseelamus jäi kusagile nulli kanti.
Nüüd on jäänud veel 1,5h oodata, et selgeks saada, kas ja mis raha eest laevale pääseme (vahepeal jõudsime lähedalasuvast hotellist välja uurida, et laev tõepoolest õhtul tuleb, aga palju maksab pilet, kas seda üldse saab, kus müüakse või kuidas laevale saab, ei osatud endiselt öelda). Tahaks väga loota, et see meil ikkagi õnnestub ja me ei pea hakkama Tromsost mandrile tagasi sõitma. 
No comments:
Post a Comment