Täna võtsime suuna lõunasse. Peale mõnusat merevaatega einet sebisime ennast teeäärses kämpingus dušši alla. Kämpingus oli meie esimene kokkupuude sellega kui ükstapuha on Norrakatel nii turistidest kui peenrahast. Mündid, mida läksime vahetama, visati ilma vaatamata kassasse ja vastu anti suvaline kogus žetoone (dušši tarvis).
Puhas olla on tore. See tunne oli juba muutumas üsna ähmaseks mälestuseks. Teel Altasse peatusime mägijõe ääres , et vaateid imetleda ja korraks ka sellest jõest proovida, et ehk näkkab. Näkkas küll. Näkkas kalastusinspektor, kes tuli ja konfiskeeris meie õnge. Oleks ilmselt ka trahvi teinud, aga Riho tegi juhmi näo pähe ja teatas, et ta on Eestist ega tea millestki midagi J. Papi teatas selle peale, et õnge saab tagasi Hammersmiti politseijaoskonnast siis, kui oleme ostnud 5000Nok’i maksva litsentsi. Muidugi. Selline highlight siis tänases päevas – ei saa just öelda, et seni sündmustevaene reis oleks olnud. Aga järgmisest supermarketist tuleb ilmselt uus õng osta...
Kolmas ööbimispaik, mida täna kaalusime, jäi lõpuks ka sõelale. Mõnus mägijõeäärne plats miljonivaatega lumistele mägedele. Olemas isegi lõkkeplats, laud ja pingid ning tualett (paberiga!). Läheduses paiknenud kalastajatest naabrid rääkisid, et meil olevat üle väga vedanud – kivid, mis takistasid sellele paigale ligipääsu, olevat nimelt eemaldatud just täna. Ehk siis olime kõige esimesed, kes sellesse mõnusasse telkimiskohta üldse autoga ligi pääsesid. Aga noh, arvestades meie tänast õngedraamat, on see minu arust ainult õiglane. Päris nukker oli jõe ääres ilma õngitsemata olla. Samas, kõik need kalamehed ja –naised, kes meie ööbimiskohast õhtu ja öö jooksul läbi käisid, ei olnud keegi ühtegi kala saanud.
Ja veel...tundub, et polaarjoonest lõunas läheb päris raskeks...graafik on sujuvalt tiksunud öösse selle arvestusega, et ka siis on valge ja saab kõiki asju teha - isegi raamatut lugeda.
1 comment:
ah ja oh... see pole õng vaid spinning! :)
Post a Comment