18.07.2010

Lõpuks, veidi enne südaööd, saabus laev. Laeva järgi vaatasime, kuhu minna tuleb, sest mitte üks silt ei viidanud, kust võiks pääseda laevale või kus müüakse pileteid. Ka kohapeal saime mitu korda edasi-tagasi koperdada enne kui selgus, et pileteid saab osta laevast seest. Hästi. 1600 Noki eest lunastasime pileti Harstadti endale ja autole. Elu kõige kallim kohting :). Näis, kas asi ka seda raha väärt saab olema.

Laevapiletil sai minust selleks õhtuks Kellen Kalbrt. Et sellest pilti teha, laotasime ootejärjekorras seistes piletid auto kapotile. Ja sinna need meist jäidki... Ehk siis laeva sõites vaatas piletikontroll meid veidi kaastundliku muigel näoga ning kapotilt kontrollimiseks pileteid võttes tõstis julgustavalt pöidlagi püsti. Mõned tunnid hiljem tundis ta meid laevas kenasti ära... Kahest idioodist, kes piletid püüdlikult kapotile valmis panid, räägitakse ilmselt selles laevas nüüd mõnda aega legende.

Autod pääsesid laeva muide liftiga. Sisse pääses laeva küljelt ja selleks, et üldse liftile sõita, tõmmati lahti kai ääres oleva kuuri uksed, et kuurialust ruumi manööverdamiselks kasutada. Vot nii on heaoluriigis asjad korraldatud.

Sõit ise oli aga tõesti kogu raha väärt. Vähe sellest, et fjordide vahel on ilus – kuna oleme endiselt ülevalpool polaarjoont, saime nautida nö „midnight sun’i“. Ehk siis päike piilus pilve tagant kogu öö. Laotasime oma magamiskotid laeva tekile rannatoolidele, segasime endale rummikokteilid ja nautisime ööd ja päiksepaistet. Ihuüksi, sest enamik inimesi pussas sel ajal kajutites (laev läks välja pool 2 öösel). Midagi romantilisemat on päris raske ette kujutada...

Hommik ja Harstadt tervitasid meid paraku vihmaga. Seetõttu otsustasime Lofoodid vahele jätta ja mandrile tagasi suunduda, et vihmase ilmaga võimalikult suure maa lõuna suunas sõita. Nii on peale imeilusat ööd olnud tänase päeva highlightideks dushi võtmine kämpingus (kusjuures pärast paaripäevast murjanielu suudab üks värskendav dušš tõesti päeva ilusaks teha) ja mägedelt alla voolavad veejoad, mis on tänu lakkamatule vihmale väga võimsad. Miljonivaated jäävad täna paraku paksu ja madala pilvekatte varju ja neid tuleb pigem aimata. Täna oli ühtlasi meie teine kord pilvedes sõita. Sõna otseses mõttes :).