Argentiina liiklusest

Argentina liikluse iseloomustamiseks sobib hästi Veiko firmarepliik „müstifikatsioon“. Buenos Airesest välja sõita oli natuke kõhe, sest liiklusmärkide osas valitseb ikaldus ja vähemalt alguses jäi mulje, et ristmikutel käitutakse vastavalt sisetundele ja nõudest „anna teed“ ei ole kunagi kuuldud. Kusagil poole reisi peal hammustasime siiski läbi, et üldjuhul toimib asi parema käe reegli alusel. Palju on ühesuunalisi tänavaid, nii et teed andma pead enamasti igal teisel tänaval. Sõiduridade osas tekkis ka küsimus, et miks täpsemalt need üldse maha on märgitud, sest iga autojuht teeb nii linnas kui maanteel ikka ise oma raja. Oleks hispaania keelt osanud, oleks ehk mõnelt isegi küsinud, et kas ta teab, milleks need valged kriipsud seal tänaval on.

Teede kvaliteet ületas kõik meie ootused - enamik teid oli väga korralikud. Kohati olid probleemiks löökaugud, mis ennast kavalalt muidu väga korraliku tee sisse peitnud olid. Teine hämmastav teema oli see, et suurtel maanteedel esines kohati mitmekümnekilomeetriseid kruusalõike. Sealjuures ei olnud üldjuhul tegemist teeremondiga.

Kiirust piiravad märgid on Argentiinas ilmselgelt vaid soovitusliku iseloomuga. Maanteel on kiirus üldiselt piiratud 100-110km/h, aga see ei huvita eriti kedagi. Kuna meie punn hakkas juba 120 peal lennuki häält tegema, siis me sellest kiiremini väga ei julenud sõita. Pealegi, sellel kiirusel nägid suisa silmaga, kuidas kütusemõõdik nulli suunas kihutas. Kui ennast kaasliiklejatega võrdlesime, siis tekkis tunne, et oleme tee äärde ära parkinud.

Igal suuremal teel, enamasti linnade ümbruses, asuvad politseipunktid. Kinni peetakse pisteliselt ja pühapäeviti ei ole neis punktides eriti kedagi. Keskpäeval ei viitsi ka keegi eriti väljas passida. Üldjuhul küsitakse paari dokumenti ja seda, kuhu sõidad. Kogu reisi jooksul ei tekkinud meil politseiga ühtegi probleemi. Välja arvatud see, et neist arusaamine ja enda selgekstegemine võttis alati omajagu aega. Tänu sellele jääbki lõpuni selgusetuks, kas nad ongi nii viisakad ja sõbralikud, või me olime nii umbkeelsed, et nad vaatasid, et meilt pole isegi mõtet raha küsida – me ei saaks nagunii aru. Siiski, arvestades üldmuljet argentiinlastest, panustan esimesele :).

Ah, ja kõigil autodel on toonklaasid ja ülevaatus ei ole selles riigis küll teema - sedasorti autosid nagu peatüki alguses pildil (tõsi küll, rattad all), oli liikluses päris palju näha.