Lõuna-Ameerika: kuidas kõik alguse sai

Kes veel ei tea, siis kogu meie Lõuna-Ameerika reisilugu algas eksprompt piletiostuga. Mai alguses tuli Estravel välja nädalase pakkumisega, mis võimaldas edasi-tagasi piletid 4 erinevasse Lõuna-Ameerika linna saada vähem kui 10 000 EEK eest. Linnu võis omavahel kombineerida. Lõuna-Ameerika reis oli pikka aega olnud üks mu unistusi, mis sel hetkel tundus sõltumata odavast hinnast üsna teostamatu. Okei, krediitkaardi abil saab piletid osta küll, aga kellega minna??? Paaripäevane otsustusaeg nii suure summa jaoks on ikka pisut lühike. Esimene hetk matsin selle mõtte üldse maha...või vähemalt püüdsin...aga uss jäi hinge. Otsustasin, et kaotada pole midagi – hakkan järjest inimesi moosima – ehk näkkab. Näkkaski. Veiko ja Küllike olid kohe huvitatud. Kuna kolmekesi reisile minna tundus veidi enam kui veider (kes teab meie ajalugu, see teab), siis otsisime veel neljandat. Mõningase mõtlemise järel läks ka Kerdiga õnneks. Mõeldud, tehtud. Helsingi-Frankfurt-Buenos Aires, Sao-Paulo-Frankfurt-Helsingi sai ostetud ca 8800EEK eest.

Kuna töö tappis kõiki võrdselt, siis jäid edasised ettevalmistused suhteliselt viimasele minutile. Tõsi, jõudumööda lugesin küll kokku kraabitud kirjandust ja blogisid, aga midagi täpsemalt paika panna ei olnud lihtsalt aega ega jaksu. Vahepeal liitus reisiseltskonnaga Riho. Kuna sama marsruudi piletid olid selleks hetkeks pisut rohkem kui 2x kallimad, otsisime talle veidi teise marsruudiga piletid.

Ülejäänud ettevalmistuste päris täpseid hindu ma enam ei mäleta, aga viisad ja vaktsiinid läksid kokku ca 3000 EEKu. Kuna Brasiilia saatkond asub Helsingis, ajasime kindluse ja mugavuse mõttes asju läbi Estraveli. Õigesti tegime, sest enne, kui meie tohutu makulatuurivirn Helsingi suunas teele läks, pidime kõik ümber tegema oma dokumendifotod, hankima juurde kindlustuspabereid ja kõikvõimalikke muid totrusi. Ise ajades oleks meil viisa ilmselt saamata jäänud (arvestades, et ka viisa ajamine jäi suhteliselt viimasele minutile). Uskumatu bürokraatia. Ravikindlustust ma lõpuks lisaks ei viitsinudki teha ja panustasin Swedi olemasolevale kuldkaardikindlustusele. Õnneks ei läinud seda ka vaja.

Viisa tarbeks olime eelnevalt broneerinud 2 ööd Sao Paulos (kuna majutuse kinnitust oli kõigi muude dokumentide hulgas tarvis). Lisaks olime broneerinud hosteli kaheks esimeseks ööks Buenos Aireses. Ja broneeringu tegime ette ka rendiautole. Kõik muu oli lahtine.

Mõni nädal enne reisi saime kokku ja panime paika ambitsioonika marsruudi. Sellest marsruudist läks täitmisele maksimaalselt pool. Õnneks oli meil nii palju mõistust, et algsest plaanist ka Boliiviasse jõuda, otsustasime selle koosoleku käigus loobuda. See oli äärmiselt mõistlik otsus. Ja noh – nüüd on ka järgmisel korral midagi vaadata :)